EN
mõõdetud ilmakõver · 33,3 − 0,35 × välistemp
Töötav süsteem · uuendatud 26.09.2026

Kaks soojuspumpa, üks puhver ja neli kuud ühe klemmi taga

RAKHEAT on ~200 m² eramu kütte laiendus Lääne-Virumaal: teine soojuspump kaskaadi, kogu juhtimine Home Assistanti alla ja iga otsus mõõdetud andmete, mitte hinnangute peal. See lehekülg on aus projektilugu — koos nelja kuu ummikuga, mille põhjus osutus üheks valele klemmile ühendatud juhtmeks.

423–508 W/K
maja mõõdetud soojuskadu — tuletatud tunniandmetest, mitte projekteerija tabelist
8 kW
primaarse pumba võimsus. Saab otsa juba 0 °C juures — kaskaadi vajadus on tõestatud
979
siinitelegrammi, millest sündis seadmespetsiifiline parameetriloend
14
entiteeti Home Assistantis, sh kirjutatavad sättepunktid
01 — Lähtepunkt

Probleem, mis talvel kordus igal aastal

Maja köetakse õhk-vesi soojuspumbaga aastast 2019. Talvel töötas see sisuliselt pidevalt ja 6 kW elektriline lisaküte tuli regulaarselt appi — see on kõige kallim viis maja soojana hoida. Kütteperioodi arved ütlesid sedasama.

Klassikaline reaktsioon on osta suurem pump. Selle projekti esimene otsus oli vastupidine: enne ostmist mõõda. Kui palju soojust maja päriselt kaotab? Mis temperatuuril jääb olemasolev võimsus puudu? Kas teine pump on lahendus või lihtsalt teine seade, mis samamoodi hädas on?

Mõõdetud, mitte oletatud

Kuidas soojuskadu arvutati

Elektri tunniandmed (võrguettevõtte avaandmed) × piirkonna kuu keskmised välistemperatuurid. Suvekuud annavad baaskoormuse, mis ei ole küte; ülejäänu on kütteenergia kraadpäeva kohta.

# tulemus, mitte eeldus
baaskoormus (juuni–aug)   16,4 kWh/päev
küte kraadpäeva kohta      4,06 kWh/päev/K
soojuskadu (COP 2,5–3,0)  423–508 W/K

vajalik võimsus  0 °C     8,9–10,7 kW
                −10 °C     13,1–15,8 kW
                −22 °C     18,2–21,8 kW

Primaarne pump annab 8 kW. Number, mis otsuse tegi: võimsus saab otsa juba nulli juures, mitte kolmekümne kraadise külmaga.

02 — Lahendus

Kaskaad: kaks pumpa, üks puhverpaak, üks peremees

Uuem ja tõhusam pump (R32) jääb primaarseks ning teeb nii ruumikütte kui tarbevee. Vanem pump ühendatakse paralleelselt samale 200 L puhverpaagile ja töötab ainult teise astmena, kui puhvri temperatuur jääb sihist maha. Juhtimise võtmereegel: ainult üks seade tohib otsustada, mis temperatuuriga vett maja saab.

← keri skeemi horisontaalselt →
Puhverpaak 200 L andur → HA Primaarne pump 8 kW · R32 küte + tarbevesi Lisapump 10 kW · R410A ainult 2. aste Maja kelder: radiaatorid I + II korrus: põrandaküte 6 toaandurit triivivalve Home Assistant loogika · valvurid · logi Välisandmed börsihind · ilm · tarbimine käsk: luba / blokeeri

Kliki skeemil mõnel kastil

Iga plokk räägib, mida ta selles süsteemis teeb ja miks ta just nii on. Töötab ka klaviatuurilt: Tab + Enter.

pealevool tagasivool juhtsignaal / andmed
Hüdraulika

Paralleel, mitte järjestik

Mõlemad pumbad tõstavad sama paaki. Tagasilöögiklapid takistavad ristvoolu, kui ainult üks töötab. Paak on ühtlasi puhver, mis vähendab lühitsükleid.

Juhtimine

Üks kuivkontakt

Lisapumba käivitab ja peatab üks potentsiaalivaba kontakt tema kontrolleri välissisendil. Olemasolev nutirelee tegi selle tööks vajaliku riistvara maksumuse nulliks.

Fail-safe

Rike jätab kütte tööle

Relee väljas või vooluta = lisapump lubatud. Koduautomaatika rike ei saa maja külmaks jätta — ta saab ainult jääda optimeerimata.

03 — Proovi ise

Kaks tööriista selle maja päris numbritega

Mõlemad arvutavad nende samade valemitega, mis süsteemis töötavad — soojuskadu tuletati tunniandmetest, ilmakõver 344 mõõtmispaarist ja kaskaadi tingimused on üks-ühele need, mis koduautomaatikas jooksevad. Liiguta liugureid ja vaata, mis juhtub.

Kui külm peab olema, et 8 kW otsa saaks?

—
vajalik võimsus
—
pealevoolu siht
—
primaarpumba varu
•

Arvutus: Q = k × (21 − T), kus k = 423…508 W/K on mõõdetud soojuskadu. Pealevool: 33,3 − 0,35 × T. Aus hoiatus: 8 kW on nimivõimsus — päris seadme võimsus langeb külmaga, seega tegelik puudujääk tekib veel varem kui graafik näitab.

04 — Ummik

Neli kuud, mis lõppesid ühe klemmiga

Vanema pumba sisemuses on tööstuskontroller, mis räägib oma siiniprotokolli. Selle lugemiseks on olemas suurepärane avatud lähtekoodiga lahendus — väike plaat ja püsivara, mis teeb siinist veebiliidese. Riistvara saabus aprillis. Ja siis oli neli kuud vaikust.

HÜPOTEES 1 · MAI

Vale püsivara või valed pinnid

Boot-logi ütles, et telegramm saadetakse välja. Järelikult on viga seal, kus tarkvara siiniga kohtub. Kontrolliti konfiguratsioon rida-realt üle. Kõik õige.

HÜPOTEES 2 · MAI

Adapterplaat on valetpidi

Kui tarkvara on korras, peab viga olema füüsikas. Prooviti kõik neli kombinatsiooni plaadi asendist ja siini polaarsusest. Neli katset, neli korda „query failed“.

HÜPOTEES 3 · MAI

Kirjutusõiguse tase on liiga madal

Mugav seletus, sest see oleks olnud ühe menüüvaliku kaugusel. Kontrolliti — tase oli algusest peale õige. Hiljem tõestas mõõtmine, et lukk ei olnud kunagi tasemes.

HÜPOTEES 4 · SUVI

Kontrolleriplaat on odav kloon

Seletus, mis lubas tegevusetust: kui riistvara on vale, ei ole mõtet enam proovida. Foto plaadi alumiselt küljelt tõestas septembris, et tegu on originaaliga. Neli kuud olid selleks ajaks läinud.

25. SEPTEMBER · 17:05

Ja siis vaadati klemmi

Kontrolleri pistikul on kõrvuti kolm klemmi: andmeliin, mass ja seinapuldi valgustuse püsiv 12 V. Andmejuhe oli kolmandal. Seade sai toite, LED põles, veebiliides vastas — ja siini andmeliini küljes ta ei olnud üldse.

TULEMUS

Juhe üks klemm edasi

Vastus tuli sekunditega. Välistemperatuur 12,1 °C — ja kolm sõltumatut allikat ütlesid sama. Neli kuud otsiti vastust tarkvarast, sest seda sai teha sooja arvuti taga; ainus asi, mida ei kontrollitud, oli kõige igavam.

01 püsivara ja pinnid
02 plaadi asend ja polaarsus
03 kirjutusõiguse tase
04 kloonitud riistvara
05 juhe on vales klemmis
Siemens RVS21 kontrolleri X86 pistik, kuhu BSB-LAN andmejuhe oli ühendatud valele klemmile
Päris foto maikuust. Viga oli sellel pildil olemas kogu aeg — keegi lihtsalt ei vaadanud klemmi numbrit.
Mäng

Pane end nelja kuu taha: mis sa arvad, mis viga oli?

Teada oli täpselt nii palju: plaat saab toite ja LED põleb, püsivara käivitub, veebiliides vastab, seade saadab siinile päringu — ja vastust ei tule kunagi. Vali üks.

Kõige ilusam osa: kui projekti autorile saadeti lõpuks kirjeldus, vastas ta — teadmata, et viga oli juba leitud — täpselt sama diagnoosiga: „kui LED põleb püsivalt, oled tõenäoliselt ühendanud selle toiteliini külge, mis ei ole andmeliin." Sõltumatu kinnitus on parem kui enesekindlus.

Fotod, mis selle loo tõestavad

Siemens RVS21.831/127 kontrolleriplaat Atlanticu siseosas
Kontrolleriplaat. Siemens RVS21.831/127, Series F, FW 8.5 — seesama seade, mille parameetriloendit BSB-LAN-is ei olnud. Vasakul oranž X11 pistik (EX-sisendid), all X86, kust siin räägib. Seerianumber on pildil tahtlikult udune.
BSB-LAN nivoo-adapter Olimex ESP32-PoE-ISO peal
Nivoo-adapter. Frederik Holsti plaat ESP32 peal — see teeb tööstussiinist veebiliidese. Toite saab ta siinist endast, eraldi toiteallikat ei ole. Just see tegi vea nii kavalaks: toide tuli ka valelt klemmilt.
Atlanticu tootja juhtmeskeem U0586343-E, kus EX1 on Délestage
Tootja juhtmeskeem. See leht lükkas ümber minu varasema hoiatuse: üldjuhendi järgi oleks EX2 kõrgrõhu turvalüliti, aga tootja enda skeem ütleb, et EX1 = „Délestage“ ehk väline väljalülitus. Kehtib tootja skeem.

Kontrollimise reegel, mis sellest jäi

„Seade ei vasta" on väärtusetu järeldus, kui samal ajal ei ole näidatud, et mõni teine seade samadel tingimustel vastab. Iga hilisem mõõtmine selles projektis käib koos kontrollkatsega — ja kolm sõltumatut allikat andsid lõpuks välistemperatuuriks 12,1 · 11,9 · 12,0 °C. Alles siis oli andmesidet mõtet uskuda.

05 — Läbimurre

Üks päev, kuus sammu

25. september algas nelja kuu vanuse ummikuga ja lõppes sellega, et soojuspumba sättepunkte sai muuta koduautomaatikast. Kõik ajad on samast päevast.

kordus — päris logist, 25.09.2026
16:27
Abipalve projekti autorile
Kirjas boot-logi, saadetud telegramm, kõik proovitud kombinatsioonid ja fotod. Küsimus oli sõnastatud kontrollitavalt, mitte „ei tööta".
17:05
Algpõhjus leitud kohapeal
Klemmiskeemi kõrvutamine tegeliku ühendusega: andmejuhe istus toiteklemmil. Juhe ümber → siin hakkas rääkima. Autorile läks järelkiri, et ta ei kulutaks aega.
17:42
Täisskann ja parameetridump
979 telegrammi. Selgus, et sättepunkte ei saa kirjutada mitte seadme, vaid püsivara parameetritabeli pärast: selle kontrolleri mudelit tabelis ei olnud.
18:03
Autor saatis teisendatud parameetriloendi
962 kirjet, koostatud meie dumbi põhjal. Enne paigaldamist kontrolliti üle, et mõlemad vajalikud parameetrid on loendis ja ilma kirjutuskaitse liputa.
23:05
Püsivara uuendatud ja loend paigaldatud
15 versiooni vanem püsivara vahetatud uusima vastu. Uuendus tehti teadlikult kohapeal USB-kaabliga, sest väljalase muutis seadete mäluskeemi — vale valik oleks tähendanud pimedat seadet keldris.
23:40 → 00:00
Sõnumivahetus püsti, sättepunktid kirjutatavad
Seade publitseerib mõõdikud igas minutis; koduautomaatika lõi ise 14 entiteeti, sh kirjutatavad. Esimene käsk tagasi: kütteringi režiim seati automaatseks — kodust automaatikast, mitte seadme puldist. Kinnitus loeti seadme enda käest tagasi.
06 — Mõõdetud tulemused

Mis on nüüd teistmoodi

MidaEnneNüüd
Lisapumba telemeetriapuudus täielikultkogu siin loetav, mõõdikud iga 60 s
Sättepunktide muutmineainult seadme pult keldriskoduautomaatikast, kinnitusega tagasilugemisel
Ilmakõverteadmata, paigaldaja-menüü ei näidanudtuletatud 344 mõõtmispaarist: 33,3 − 0,35 × välistemp
Tarbevee tsükkel30 ↔ 56 °C, periood 3,5 päeva, pool ajast leigestabiilne 50 °C, hüsterees 25 → 8 K
Elektrilise lisakütte nähtavusselgus arveltoma andur + teade telefoni 2 min jooksul
Maja jahtuminemärkasid, kui külm hakkastriivivalve hoiatab 6 h trendi pealt
Kaskaadi loogikaplaan paberiltöös: relee EX1 sisendil, automaatika vabastab ja blokeerib lisapumba ise
Loogika

Kuidas kaskaad otsustab

# puhvri siht tuleb primaarpumba MÕÕDETUD kõverast
siht      = 33,3 − 0,35 × välistemp
puudujääk = siht − puhvri tegelik

# lisapump vabastatakse, kui:
puudujääk > lävi (3 K)      JA
välistemp < bivalentspunkt  JA
viide täis (25 min)

# ja blokeeritakse tagasi alles siis, kui
# vajadus on kadunud JA min tööaeg täis (60 min)

Tähelepanuväärne valik: primaarpumba olek ei ole tingimuses. Kui ta vaikselt ära sureb, väljendub see puhvri puudujäägis — ja lisapump tuleb appi niikuinii. Loogika ei sõltu sellest, et üks seade oskaks oma riket teatada.

Aus piirang

Pilv ütles „korras" ja ei teinud midagi

Primaarpumba tootja pilve-API võtab sättepunkti kirjutuse vastu, vastab 200 OK ja jätab seadme puutumata. Seda ei näe enne, kui loed väärtuse päris seadmest tagasi.

Sellest sündis reegel, mis on nüüd koodis: iga kirjutus kontrollitakse 40 sekundi pärast üle, ja kaks vaikset ebaõnnestumist järjest lülitavad automaatika ise välja ning saadavad teate. Parem seisak kui vale enesekindlus.

Parandus oktoobrist: siin kirjas olnud ennustus „pilv jääb ainult lugemiseks" osutus poolikuks. Kirjutuskaitstud on sättepunktid; ilmakõvera nihe on pilve kaudu mõõdetult kirjutatav. Nii et kui siinisild vaikib, langeb juhtimine pilvele tagasi ja kirjutab sealtkaudu edasi — aeglasemalt ja päevase kvoodiga, aga maja ei jää juhtimiseta.

07 — Tööpõhimõtted

Viis reeglit, mille eest on makstud

1. Mõõda, ära oleta

Soojuskadu, ilmakõver, tsükli periood, kulu — iga number selles projektis on andmetest tuletatud. Kus mõõtmist ei ole, on kirjas „ei tea".

2. Kontrollkatse käib kaasas

Negatiivne tulemus loeb ainult siis, kui samal ajal on näidatud midagi, mis samadel tingimustel töötab.

3. Kirjutamine ei ole kinnitus

Käsk läks läbi ≠ seade muutus. Loe alati tagasi seadme enda käest, mitte liidese optimistlikust olekust.

4. Valvurid elavad süsteemis

Hoiatused on koduautomaatika sees, mitte kellegi arvutis käivas skriptis. Nii elavad need üle taaskäivitused ja puhkused.

5. Rike peab olema soe

Iga automaatika vaikeseis on „küte lubatud". Optimeerimine on boonus; soe maja on nõue.

+ Dokumenteeri tõendiga

„Tehtud" ilma mõõtmise või commit'ita ei ole tehtud. Iga muudatus on logis koos numbritega, mis seda tõestavad.

08 — Oktoober

Lüliti on nüüd sees

Septembri lõpus oli selle lehe viimane lause „sääst on arvutatud, aga mitte veel teenitud" ja börsijuhtimise lüliti oli teadlikult väljas, kuni kirjutustee on tõestatud. 30. septembril saabus siinisild. Kirjutustee on nüüd tõestatud, lüliti on sees — ja esimesed päris numbrid ütlevad midagi, mida mudel ei öelnud.

Kohalik siinisild, ilma pilveta

P1P2MQTT sild ühendati Daikini X5M klemmidele 11 ja 12, rööbiti olemasoleva puldiga. Ta saab toite siinist endast. Sellest hetkest käib ilmakõvera nihke kirjutamine otse siinile, mitte tootja pilve kaudu.

12 s
siinikirjutuse kinnitus seadmest. Pilve puhul ootab kood 40 s, sest seade uuendab pilve viitega
156
uut mõõdikut, mida pilv ei andnud: kompressori võimsus, vooluhulk, veesurve, COP
varutee
pilv jäi alles. Kui sild vaikib, langeb juhtimine ise tagasi — ja annab sellest teada
P1P2MQTT sild paigaldatuna Daikini juhtkilbis
Sild kilbis. Valge karp all paremal, kaks juhet X5M klemmidele 11 ja 12. Ülemine klemmiplokk X2M on 230 V — pump, ventiilid, termostaat — ja sinna see juhe ei lähe.
P1P2MQTT bridge v1.4 plaat, ESP-12F moodul
Plaat. ESP-12F ja P1P2MQTT bridge v1.4. Neli LED-i näitavad siini, raadiot ja kirjutusi. Seade teeb WiFi kadumisel ise pääsupunkti — see osutus hiljem oluliseks.
Home-CliCK bridge 1.4 silt, P1 ja P2 klemmid
Kaks klemmi. P1 ja P2 — polaarsus ei ole oluline, aga see, et tegemist on andmesiini ja mitte toiteliiniga, on. Täpselt selle vahe ajas eelmise peatüki nelja kuud sassi.

Ja siis mõõtsime, mis sellest tuli

Mudel lubas börsihinna järgi nihutamisest 342–514 €/aastas. Kui lüliti sisse läks, ehitasin mõõtmise, mis võrdleb sama päeva sama kogust selle päeva tundide keskmise hinnaga — ainult seda saab juhtimine mõjutada. Tulemus oli ebamugav:

Kust sääst tuleb7 päevaAasta
Ajastus päeva sees−0,44 €−20 €
Seade ise (vana pump → uus)+0,55 €+97 €
Kokku0,11 €77 €

Miks ajastus oli miinuses

Mitte sellepärast, et nihe oli väike, vaid sellepärast, et kallitel tundidel ei lubatud üldse vähendada. Mugavuse alampiir oli 20,0 °C ja üks tuba — 1. korruse WC — oli mõõdetult 88 % ajast sellest allpool. Nii oli pool mehhanismist vaikselt välja lülitatud.

Pärast seda, kui lagi tõsteti ±2 → ±3 K ja alampiir langetati 19,5 °C-le, liikus nihe esimest korda 3 K õiges suunas keset kallist tundi — ja see tuba jäi öösel 19,3 °C peale, soojemaks kui eelmisel nädalal ilma juhtimiseta. Kuu-kahe pealt on näha, kas see pöörab ajastuse numbri plussi.

Kolm asja, mida mõõtmine ütles ja oletus ei oleks

Pump on kasutatud

Seadme enda loendurid: 17 879 kompressoritundi ja 75 363 kWh toodetud soojust. See on ligi neli hooaega — eelmisest paigaldusest. Eluaegne COP 4,49 ei ole seega selle maja number, ja ma ei pannud teda mudelisse. Käib eraldi mõõtmine nullist.

Mõõtja oli vales faasis

Uus voolumõõtja näitas kompressorit miinusmärgiga ja poole väiksemana. Võimsustegur 0,41 reetis põhjuse: cos 120° = −0,5 — pinge ja vool olid eri faasidelt. Oleksin peaaegu parandanud selle tarkvaralipuga, mis oleks jätnud alles vaikse 2× vea.

Elektriküte ei käivitu

Koormustestis nõuti pealevoolult 55 °C. Kompressor läks täiele võimsusele, temperatuur jäi 37 °C peale — ja 9 kW elektriküte ei tulnud appi. +11 °C välisõhu juures seade lihtsalt keeldub. Hea teada enne, kui arve seda ütleb.

Valvurid, mis end ära tasusid

2. oktoobri õhtul kadusid korraga mõlemad soojuspumbad. Majas oli vool olemas. Esimene diagnoos — minu oma — oli elektririke, ja ma saatsin omaniku kaitsmeid kontrollima. See oli vale. Keldri WiFi-sõlm oli maas ja selle taga olid kõik kolm seadet; pumbad ise töötasid kogu aeg oma ilmakõveral.

Tõend oli mul käes ja ma ei kasutanud seda: maja jahtumiskiirus oli −0,09 K/h nii enne kui pärast katkestust. Kui küte oleks tõesti seiskunud, oleks see kiirenenud.

Mis sellest ehitati

Valvur ei ütle enam „sild vaikib", vaid miks: eraldi ping iga võrgusõlme peal, ja teade ütleb välja „pumbad ise töötavad, kaitsmeid ei ole vaja vaadata". Neli olekut, kõik neli kontrollitud läbi.

Ja juurutusvärav pööras oktoobris neli korda tagasi minu enda vea — kolmel neist sama lõksu, kus olemi nimi ja viide lähevad lahku (kogu projekti peale on see lõks korranud end kuus korda, aga esimesed neli juhtusid enne, kui värav olemas oli). Iga kord pööras ta muudatuse tagasi, enne kui see majja jõudis. Väravat ei ehitata selleks, et ta oleks ilus, vaid selleks, et ta ütleks „ei" siis, kui sul endal on kiire.

Mis on veel lauas